Korduma kippuvad küsimused (KKK) mootorikütuste valdkonnas
1. Võrreldes kõrgeima naftahinna tasemega on toornafta barrelihind langenud oluliselt, dollar pole palju kallimaks läinud, aga kütuse jaehind on sama või veelgi kallim. Aktsiisi on küll tõstetud, aga mitte niipalju – miks on mootorikütuste jaehinnad nii kõrged.
Bensiinijaamades ei ole müügil toornafta vaid sellest valmistatud tooted – mootoribensiinid ja diislikütused. Mootorikütuste tootmisel on nafta küll peamiseks tooraineks, kuid tooraine hind ei ole ainsaks valmistoodete (mootoribensiinid, diislikütus) maailmaturu hindade mõjutajaks.
Mootoribensiinil ja diislikütusel on eraldi kaubaturud ning nende hinda mõjutab valmistoodete nõudmise ja pakkumise vahekord. Teemast sisuliselt huvituval tarbijal on Eestis võimalus valmistoodete hindade kohta rahvusvahelisel turul infot saada igapäevaselt näiteks ajalehest Äripäev. Toote hinnad on esitatud tonnides ning USD vääringus – nii nagu rahvusvahelisel turul toodetega kauplemine toimub. Tonnide liitriteks teisendamisel tuleb arvestada bensiini (0,755) ja diislikütuse (0,845) tihedusega, valuuta ümberarvestamisel tuleb arvestada kehtinud kursiga. Maailmaturuhind on rahvusvaheliste agentuuride poolt (nt Platt’s) noteeritud keskmine hind, kuid see ei kajasta täpselt hinda, millega Eestis asuv ettevõtja mootorikütust ostis – tarnetingimused on reeglina vastava toote Platts + tootja marginaal.
Näitena olgu siinkohal esitatud enimmüüdud toote mootoribensiin 95 hinna kujunemine juunis 2008, mil nii toornafta kui valmistoodete hinnad olid kõigi aegade kõrgeimal tasemel, ning märtsis 2010. Allolevast tabelist on näha, milline osa toote hinnast on muutunud ning millises suunas. Aktsiis on kallinenud 1 EEK; käibemaks suurenenud 18%-list 20%-ni; varumakse suurenenud 0,04 EEK – maksud kokku võrreldes 2008.a. juuniga on tõusnud 1,16 EEK. Toote hind maailmaturul on võrreldes 2008.a. kõrgeima hinnaga soodsam 1,91 EEK/l. Toote keskmine jaehind 2008.a. juunis oli 86 senti/liitrilt kallim kui käesoleva aasta märtsis.
2. Millest koosneb mootorikütuse hind ja kui palju on Statoili juurdehindlus?
Mootorikütuste jaehinna komponente üldistatult on 3 (vt. küsimus 1 ehk bensiini hinna näide):
1) toote sisseostuhind, mis sõltub toote maailmaturu hinnast ja USD / EEK kursist;
2) tootele kehtestatud maksud: miinimumvarumaks, aktsiisimaks, käibemaks;
3) toodete impordikulud, jaemüügi võrgu kulud (ladustamine, vedu, bensiinijaamade rajamine ja hooldus jms) ja tulu, mis on toote 1 liitri kohta keskmiselt ca 1,10 – 1,20 EEK.
3. Kui maailmaturul hinnad tõusevad, siis tõuseb meil ka kohe ruttu jaehind. Kui maailmaturul hind kukub, siis meil ei kipu jaehind muutuma. Milline on ikkagi see hinnakujundusmehhanism?
Mootorikütuste jaemüüja hinnakujundusmehhanism on lihtne – pidevalt jälgitakse sisseostuhindu ning konkurentide jaehindu. Lähtuvalt sissostuhindade muutustest tekib vajadus/võimalus korrigeerida väljamüügihindu ehk jaehindu, kuid lõpliku jaehinna määrab konkurents. Toote sisseostuostuhind sõltub otseselt vastava toote maailmaturuhinnast USD/t ja US dollari kursist (vt. küsimus 1).
Olukorras, kus tarbijate sissetulekud ei kasva (vaid pigem kahanevad), on hinnatõusud tugevalt tajutavad ning neist räägitakse ka meedias palju – halb uudis müüb paremini. Võrreldes aga mootorikütuste valmistoodete maailmaturuhindu Eesti jaehindadega on näha, et:
- nii hinnatõusud kui –langused toimuvad väikese viivitusega, mis on üldistatul tingitud laovarudest;
- hinnatõusudega viivitatakse nii pikalt kui võimalik, hindu langetatakse esimesel võimalusel;
- üldiseid hinnamuudatusi on väga vähe – vaid 1-3 korda kuus, stabiilsemate sisseostuhindade perioodidel vähem;
- paljud mootorikütuste sisseostuhinna tõusud on jaemüüjad konkurentsivõitluses tarbijatele edastamata jätnud;
- mitmed maailmaturu hindade langused on Eesti tarbija jaoks ära „söönud“ maksutõusud.
Kuna mootorikütuste maailmaturuhinnad on 2009.a. algusest saadik olnud tõusutrendis ning vahepeal on rakendatud 3 maksutõusu (01.07.2009 ja 01.01.2010 aktsiisimaksude tõusud ning 01.07.2010 käibemaksu tõus), siis tarbijatele võib jääda eksitav mulje, et hind ainult tõuseb ja kunagi ei lange.
Siin väljavõte jaehindadest Eestis erinevatel ajahetkedel, millest nähtub, et jaehind langes näiteks 2008. aasta II poolaastal ca 6 EEK/liitrilt maailmaturu hindade alanemise tõttu. Paraku järgnes sellele uus hinnatõusu periood (majandus kohanes) ning mitmed järjestikused maksumuudatused Eestis.
Bensiin Diisel
01.01.2008 14,65 15,95
01.07.2008 18,55 20,50
01.01.2009 12,15 14,05
01.07.2009 15,45 14,60
01.01.2010 16,15 15,90
01.04.2010 17,70 17,35
4. Kui kõik on kinni maailmaturuhindades, kuidas on võimalik, et ühes Statoili jaamas on kütus ligi krooni võrra odavam kui teises?
Lisaks toote sisseostuhinnale tuleb mootorikütuste jaemüüjal jälgida konkurentide jaehindu, et oma hindadega konkurentsis püsida. Omavahel ei konkureeri ainult suuremad jaemüüjad, vaid hinnakujunduses mängivad rolli kõik mootorikütuste müüjad. Piirkonniti on konkurendid erinevad ning seetõttu võivad esineda ka hinnaerisused.
Eestis on mootorikütuste jaemüügiturul konkurents väga tugev ning konkurentide hindu monitooritakse sisuliselt ööpäevaringselt, et reageerida konkurendi hinnamuudatusele koheselt. Ligi krooni suurused hinnaerinevused on siiski erandid ja kehtivad lühiajaliselt, sest sellise hinnaga (sisuliselt ostuhinnaga) müüdud toodete marginaalid ei võimalda jätkusuutlikku ettevõtte arengut.
5. Kui Statoili Kuldklient sai kunagi 8-kroonise liitrihinna juures soodustuse näol võitu ca 4,4%, siis nüüd oludes, kus bensiiniliiter maksab rohkem kui kaks korda enam, on soodustus 1,9%. Kuidas põhjendate?
Statoil extra lojaalsusprogrammis saab Kuldklient hetkel soodustust kütuseostul 35 s/l. Mootorikütuste allahindlused rahalises vääringus on nii era- kui äriklientidele püsinud sarnasel tasemel juba aastaid ning põhjus on siin selles, et mootorikütuste liitrikohased marginaalid on samal tasemel püsinud samuti juba aastaid. Toodete hinnad on Eestis kallinenud peamiselt maksukoormuse suurenemise tõttu – aktsiisimaksude (vt. tabel all) ja käibemaksu määrade tõusu tõttu. Ilma maksudeta maksaks mootorikütus endiselt Eestis 8 – 9 krooni liiter. Aus jaekaupmees, kes maksab riigile makse, ei saa anda allhindlust makstavatelt maksudelt.
Aktsiis EEK/Liiter Bensiin Diislikütus
15.11.1995 1,17 0,85
01.01.1997 1,80 0,89
01.12.1997 2,50 1,61
01.12.1998 3,00 2,32
01.09.2000 3,50 3,04
01.04.2003 3,50 2,55
01.05.2004 4,50 3,84
01.01.2005 4,50 3,84
01.05.2005 4,50 3,84
01.01.2008 5,62 5,17
01.07.2009 6,23 5,79
01.01.2010 6,62 6,15
Valdav enamik ausalt makse maksvaid mootorikütuste jaemüüjaid müüb tooteid üsna sarnase hinnaga – automaatjaamades on mootorikütuste hinnad kuni 25 senti liitri kohta soodsamad kui täisteenindusjaamades, mis teeb keskmise paagitäie kohta kokkuhoidu 12 krooni ja 50 senti. Keskmine tarbija (uuringute kohaselt tarbib vähem kui 50 liitrit kuus) säästab sel viisil aastas 150 krooni. Statoili Hõbekliendi allahindlus on 25 s/l ja Kuldkliendil 35 s/l, mis annab meie klientidele väga konkurentsivõimelised hinnatingimused.
6. Kustkohast impordib Eesti Statoili müüdavad kütused? Palju on Norrast (teie enda kontsern), palju Leedust, kui palju Vene kütust?
Eesti Statoili poolt müüdavate mootorikütuste tarnelepingud sõlmitakse meie emafirma Statoil ASA hankeosakonna (OTS ehk Oil Trading and Supply) poolt. Eelmisel, so 2009.a. tarniti kõik mootorikütused (v.a. suvine diislikütus) Statoil ASA rafineerimistehastest, mis asuvad Kalundborgis (Taani) ja Mongstadis (Norra). Suvine diislikütus tarniti Mazeikiu Nafta rafineerimistehasest Leedus. 2010.a. tarnelepingud on sõlmitud Norra ja Soome rafineerimistehastega ning sel aastal tarnelepingut Mazeikiu Nafta tehasega ei sõlmitud.
Rohkem tarneallikaid AS-il Eesti Statoil kasutusel ei ole. Venemaal paiknevate rafineerimistehastega tarnelepinguid ei ole ning tooteid Venemaal me ei impordi.
7. Te ju ise puurite naftat, töötlete selle ümber mootorikütusteks ja teete hulgimüüki ning takka otsa ka jaemüüki ehk kontrollite kogu tarneahelat - miks te ikka räägite kõrgetest sisseostuhindadest - see oleks arvestatav põhjendus pelgalt vahendajatele?
Tõepoolest omab Eesti Statoili emafirma Statoil ASA kogu naftasaaduste väärtusahelat – nafta puuraukudest kuni teenindusjaamadeni. Tagamaks aga õiglast s.o. maailmaturu hindadest lähtuvat toodete hinnastamist jälgitakse nii riiklikul tasandil kui ka ettevõtte sees väärtusahela kõigi osade kasumlikkust ning hinnastamispoliitikat eraldi. Selliste kontrollmeetmetega tagatakse, et suurettevõtted nagu Statoil, Shell jt ei kuritarvitaks oma positsiooni ega müük oma väärtusahelas olevatele allüksustele (sh jaemüügiüksus) tooteid soodsamalt kui kehtiv maailmaturuhind. Kokkuvõttes – olles Statoil ASA tütarfirma ei saa Eesti Statoil mingit hinnaeelist võrreldes konkurentidega, sest kõik Eesti Statoili poolt imporditavate mootorikütuste omahind on tarnelepingutes fikseeritud lähtuvalt toodete maailmaturuhindadest.
8. Mitme päeva varu on Eesti Statoili ladudes? Miks on Statoil reeglina esimene, kes tõstab hinda ja viimane, kes langetab?
Eesti Statoili laovaru koosneb toodetest imporditerminaalis (Statoil kasutab Eestis Oiltanking Tallinn AS terminaaliteenuseid) ning toodetest bensiinijaamades. Iga toote laovaru suurus sõltub lisaks müügimahule ka tarneviisist ehk teisisõnu milline on kõige optimaalsem tarnekogus arvestades logistikakulusid (laev või rong – annab erinevad impordivõimalused). Raudteetransport Leedust ja laevatransport Norrast on erineva hinnaga, mistõttu eraldi spetsialistid tegelevad tarnekoguste ja –hinna optimeerimisega.
Eesti Statoil jääb silma esimese hinnatõstjana seetõttu, et me oleme suurima turuosaga edasimüüja ning meie tegevust jälgivad nii meedia kui tarbijad suurema tähelepanuga kui ehk nii mõndagi muud konkurenti. Eesti jaemüügiturul on tegemist väga tugeva konkurentsiga ning vaadates reaktsioone, mis järgnevad igale hinnatõusule, ei taha mitte keegi mootorikütuste jaemüüjatest olla see esimene, kes kogu pahameele endale tõmbab. Nii viivitataksegi hinnatõusuga seni kuni see on muutunud täiesti vältimatuks. Miks väikesed jaemüüjad hinnatõuse või –langetusi ei algata tuleks küsida juba neilt.
9. Miks pole diislihind langenud kui läksite üle suvisele kütusele? Sügisel hind alati tõuseb kui võetakse kasutusele talvine kütus. Sel kevadel aga hoopis tõstate hinda, rääkimata langetamisest.
Talvine diislikütus sisaldab külmumisvastaseid aineid, mida suvisesse diislikütusesse lisada pole vaja. Lähtuvalt diislikütuse külmataluvusest on toodetes külmumisvastaste ainete osakaal erinev – mida madalama temperatuuri juures saab diislikütust kasutada, seda rohkem on lisatud külmumisvastaseid aineid, mis tõstavad toote omahinda. Eelnevast on tingitud talvise diislikütuse kõrgem jaehind.
Mootorikütused on maailmaturul vabalt kaubeldavad tooted, mille hind kujuneb nõudmise ja pakkumise vahekorrast. See tähendab, et mida rohkem diislikütust tarbitakse, seda kõrgemaks ta hind muutub. Tänu 2009/2010 talvehooaja karmidele pakastele oli üldine nõudlus diislikütuse järele kõrgem kui mõnel soojemal perioodil, mõjutades lisaks talvise kvaliteedi kõrgemale kulule hinda ka nõudluse läbi. Diislikütuse ostuhind on olnud püsivas tõusus alates 2009.a. algusest ning ka suvise diislikütuse hind on pidevalt kallinenud. Seega kevade saabudes toimus küll järkjärguline üleminek suvisele tootele, kuid suvise diislikütuse hinnatõus ei ole võimaldanud bensiinijaamades diislikütuse jaehinda alandada, pigem on võimaldanud talviselt suvisele tootele üleminek paar diislikütuse hinnatõusu ära jätta. Diisli keskmised hinnad rahvusvahelisel turul:
Keskmised hinnad Diisel (USD/t) USD/EEK Diisel (EEK/t)
Jaanuar 645,80 10,95 7 074
Veebruar 629,67 11,42 7 192
Märts 681,27 11,53 7 852
Aprill 733,31 11,60 8 505
10. Kui palju on hinnatõus vähendanud kütuste müügimahte?
Otseselt hinnatõusu mõju mootorikütuste müügimahtudele on väga keeruline hinnata. Pigem on kogu turul müügimahud vähenenud seoses majanduslangusega. Paljud ettevõtted on pankrotistunud, terved tööstusharud on madalseisus, ehitus- ja kinnisvarasektor peaaegu varjusurmas, eraisikute sissetulekute kasvu pidurdumine ning töötuse kiire kasvutempo – kõik see omab selget mõju ka mootorikütuste tarbimisele. Veebruaris 2010 oli Statistikaameti andmetel mootorikütuste müügimaht 12% madalam kui 2009.a. samal perioodil.
11. Kas Statoil teeb oma töötajatele või juhtkonnale soodustusi kütusehinnas?
Kõigile Eesti Statoil töötajatele sõltumata ametikohast kehtivad toodetele (mootorikütused, poekaubad, teenused) ühesugused soodustused. Statoilis on ligi 600 töötajat, kes moodustavad n.ö. ühe kliendi ning pakutavad soodustused on samasugused, mida Eesti Statoil pakub sama suure tarbimismahuga teistele klientidele. Ehk teisisõnu – Statoil ei anna töötajatele klientidest suuremaid soodustusi mootorikütustele. Ka tuleb kõigil Eesti Statoili töötajatel mootorikütuse eest ise tasuda ning ametisõitudele kulutatu saab sõidupäeviku alusel kompenseerimiseks esitada.
12. Miks on Eestis diislikütus kallim kui Soomes?
Peamiseks põhjuseks, miks diislikütus Eestis maksab rohkem kui meie naaberriikides Lätis ja Soomes, on erinevus aktsiisimaksu suuruses.
Eestis alates 01.01.2010 diislikütusele kehtiv aktsiisimäär on 6,15 EEK/l, samal ajal kui Lätis on see 5,21 EEK/l (vahe 94 senti), Leedus 4,29 EEK/l (vahe 1,86 EEK) ja Soomes 5,70 EEK/l (vahe 45 senti).
Soome ja Leedu on peamise maksukoormuse suunanud ennekõike eratarbijale ning aktsiisimäärad bensiinidele on Soomes 9,81 EEK/l ja Leedus 7,56 EEK/l võrreldes Eestis kehtiva aktsiisimaksuga 6,62 EEK/l. Lätis on ka bensiinidele kehtestatud aktsiisimaks madalam kui Eestis – vaid 5,99 EEK/l.
13. Kui suur on olnud aktsiisimäärade tõus läbi aastate?
Aktsiis EEK/Liiter Bensiin Diislikütus
15.11.1995 1,17 0,85
01.01.1997 1,80 0,89
01.12.1997 2,50 1,61
01.12.1998 3,00 2,32
01.09.2000 3,50 3,04
01.04.2003 3,50 2,55
01.05.2004 4,50 3,84
01.01.2005 4,50 3,84
01.05.2005 4,50 3,84
01.01.2008 5,62 5,17
01.07.2009 6,23 5,79
01.01.2010 6,62 6,15
14. Kui Statoil põhjendab hinnatõusu dollari kallinemisega, siis miks dollari suur langus omakorda kütuste hindu tõstab?
Kõik Eestis müüdavad mootorikütused imporditakse ning ostetakse sisse US dollari vääringus. Kui dollar Eesti krooni suhtes kallineb, siis tõstab see toote omahinda ning seeläbi jaehinda. Tihti räägitakse meedias aga dollari kursi mõjust toornafta hinnale, kus toimib vastupidine efekt - kui dollar nõrgeneb, siis naftaga kauplejate sissetulekud nafta müügist vähenevad, mille tulemusel oma sissetulekute säilitamiseks tõstetakse toornafta müügihinda.
Dollari nõrgenemisest tingitud toornafta hinnatõus mõjutab valmistoodete ehk mootorikütuste hindu, sest nafta on oluliseks tooraineks.
Kokkuvõtteks: Dollari tugevnemine/odavnemine mõjutab mootorikütuste hindu suhteliselt kiiresti, sest tooted tuleb Eestisse importida USD vääringus. Dollari nõrgenemisest tingitud toornafta hinnatõus mõjutab valmistoodete ehk mootorikütuste hindu viivitusega.
15. Kuidas suhtute tarbijate poolsesse Statoili ja Neste boikoteerimisaktsiooni?
Eesti Statoili esindajana on mul väga kahju, et mootorikütuste hind on jõudnud Eesti tarbijate jaoks sellisele tasemele, mis sunnib taolisi aktsioone ettevõtma. Jääb aga mõistmatuks, miks see aktsioon on suunatud just Statoili ja Neste vastu, kui samal ajal ka kõik teised turuosalised (Lukoil, Alexela, Olerex jne) müüvad mootorikütuseid sama hinnaga. Miks on okei maksta kõrget kütusehinda edasimüüjale, kes investeerib Eestisse kordades vähem ning annab tööd mitukümmend korda vähem töötajatele kui näiteks Eesti Statoil.
Ka võiksid tarbijad mõelda selle üle, miks boikoteerima õhutamisel kasutatakse ühe mootorikütuste jaemüüja reklaamlauset „Eelista Eestimaist!“. Eestimaist mootorikütust ei ole olemas – kõik Eesti turul müüdav mootorikütus on imporditud teistest riikidest, kus paiknevad vastavad tehased. Kõik Eesti jaeturul tegutsevad ettevõtted on Eestimaised – andes tööd Eesti elanikele ning makstes makse Eesti riigile.
Kui vaadata ausat äri ajavate kütusemüüjate marginaale (vt näide küsimus nr 1), siis isegi kui Statoil müüks nt. bensiini 95 sisuliselt sisseostuhinnaga alaneks hind vaid ca 1 krooni. Seega kogu jaemarginaalist loobumisel ei langeks mootorikütuste hind tasemele, mida boikoteerijad ootavad. Jaemarginaalidest loobumine pikemas perspektiivis ei ole aga võimalik – mootorikütuste jaemüüjatel tuleb paratamatult katta tanklate ehitamise ja tegevuskulud, mistõttu paari turuosalise või ka kõigi kütusefirmade boikoteerimine ei too tulemuseks mitmekrooniseid hinnalangetusi, sest ausalt riigi makse makstes ei ole see lihtsalt võimalik.
Loodan, et käesolev intervjuu annab vastused peamistele küsimustele, mis tarbijatel seoses kõrge hinnatasemega on tekkinud ning ühtlasi võimaldab paremini mõista, kelle huvides sellised boikotiaktsioonid toimuvad.