Soovitusi autojuhtidele talvistes oludes
Külmade ilmadega on oluline meeles pidada järgmist:
1) Kliimatingimustele vastava mootorikütuse valik.
Eriti oluline on järgida seda diislikütuse kasutamisel. Näitajaks, millega iseloomustatakse diislikütuse võimet külmale vastu pidada, on hägustumispunkt ehk temperatuur, mille juures tekivad kütuses esimesed parafiinikristallid. Teiseks sarnaseks näitajaks on külmfiltri ummistumispunkt – temperatuur, mille juures on parafiinikristalle nii palju, et need ummistavad sõiduki kütusefiltri. Eestis diislikütusele esitatavaid kvaliteedinõudeid reguleeriv standard sätestab, et suvisel perioodil on lubatud Eestis müüa suvist diislikütust külmfiltri ummistumispunktiga maksimaalselt -5oC. Talvisel perioodil on lubatud müüa talvist diislikütust (DT) külmfiltri ummistumispunktiga maksimaalselt -26oC ja hägustumispunktiga -16oC.
Eesti Statoili teenindusjaamades hetkel müügil olev diislikütus peab vastu külmale kuni -35oC.
Eile terminali saabunud diisel peab vastu kuni -45oC pakasele ja kui see on jaamas oleva kütusega ära segunenud, peab vastu külmale kuni -40oC, mistõttu Statoili kliendid ei pea diislikütuse kvaliteedi pärast külmade jätkumisel muretsema.
Oluline on siinkohal märkida, et ekspluatatsiooniliselt ei ole kliendil võimalik tänase külma ilmaga hanguma hakanud suvist diislikütust "parandada", tankides juurde talvist diislikütust, kuna talvine diislikütus ei suuda juba moodustunud parafiinihelbekesi lahustada. Parafiini saab lahustada vaid diislikütust soojendades – näiteks autoga sooja ruumi sõites, mille järel tuleks suvine diislikütus kütusepaagist eemaldada ning tankida kvaliteetset talvist diislikütust. Talveperioodil on soovitatav pidevalt talvist diislikütust kasutada, sest kunagi ei tea täpselt, millal kütusepaak tühjaks saab või millal ilm külmaks läheb.
2) Suur temperatuuride erinevus põhjustab kondensvee tekke kütusepaaki.
Talveperioodil soovitame autojuhtidel kütusepaak hoida pidevalt täis, sest see vähendab võimalust kondensvee tekkeks. Kütusekoguse vähenemisel paagis imetakse sinna välisõhku, milles sisaldub niiskust. Suurte temperatuurivahede korral (nt miinus ja plusskraadide vaheldumine; auto hoidmine öösel köetud garaažis jne) tekib paagi seintele kondensvesi, mis väikestes kogustes põleb ära koos kütusega, kuid suuremates kogustes tekitab juba tõrkeid mootori töös.
3) Suurenenud kütusekulu.
Tuleks meeles pidada, et mootorikütust kulub talvistes tingimustes rohkem kui harilikult. Kütust „röövivad“:
- salongi kütte- ja kliimaseadmed ning istmesoojendused;
- lumes ja jääl „tühja“ pöörlevad rattad;
- diiselmootorid, mil peal lisa kütteseadmed.
Väga keerulistes lumeoludes seigeldes tuleks taas hoida kütusepaak pidevalt täis, sest lumme kinni jäädes on halvim, mis juhtuda saaks, kütuse otsalõppemine. Abi oodata on soojas autosalongis palju turvalisem kui külmast lõdisedes kütuse järele minna.
Otseselt tankimisprotsessis talveperioodil erinevusi ei ole. Mööda hakkavad saama ka ajad, mil osadel autodel külmusid kütusepaagi korgid kinni. Juhul kui taoline asi peaks aga juhtuma, siis päris kindlasti ei tohiks külmunud korki soojendada lahtise tulega (nt tulemasinaga). Mootorikütus ja lahtine tuli ei ole hea kombinatsioon.
Kütusele lisaks peaks käesoleva suure lumega talve puhul olema autojuhil valitud ka kliimatingimustele sobiv aknapesuvedelik. Soola teedele raputamise tõttu on suuremad tänavad ka pakasega kaetud soola-lume seguga, mis akendele jätavad läbipaistmatu kihi. Vale konsistentsiga aknapesuvedelik võib jäätuda juba paagis või siis aknal, muutes väljavaate võimatuks.
Linnast väljas liikudes tasuks pakiruumis hoida ka lumelabidat. Ka Statoili teenindusjaamades on müügil just autojuhile mõeldud väiksemamõõtmelised labidad, millega vajadusel saab rehvide alt lund kühveldada.